Lapse temperament ja uni
Livia Mordant, beebide ja väikelaste unenõustaja liviamordant.com, kes nõustab ka CARÁ Health ja Sinu Arst kaudu, jagab soovitusi tundlikuma temperamendiga laste une toetamiseks.
Mõned lapsed on tundlikumad kui teised ja tavapäraste unehügieeni soovituste või päevakavade järgimine ei too tulemusi ning laps ärkab ikka tihti või vajab uinumisel rohkem abi. Sellised lapsed on keskkonnale rohkem vastuvõtlikumad, nad on ümbritsevast väga teadlikud, loomult erksad ja tundub, et elavad kõike intensiivsemalt läbi.
Mõned tunnusmärgid, mis võivad vanematel aidata oma lapse temperamenti paremini mõista ja aru saada, kas ta on keskmisest tundlikum:
- Beebina nutab kohe, kui ta sülest maha pannakse
- Reageerib kiiresti üle ja nutt eskaleerub kohe 0-st 100-ni
- On rohkem rinnal, sest ta kasutab imetamist eneseregulatsioonivahendina
- Tal avaldub intensiivsem eraldumishirm
- Ta kuulab iga teie sõna või märkab pisiasju, mida teised tähele ei pane
- Vanema lapsena on tal raske end magamamineku eel välja lülitada, viivitavad, venitavad, küsivad lõputult küsimusi ja soovivad ringi liikuda
- Ta on tundlikum sensoorse stimulatsiooni suhtes (valgus, müra, tekstuurid jne).
Tundlikuma temperamendiga lastel võib juba füsioloogilisel tasandil raskem olla - see tähendab, et nad vajavad temperatuuri ja südame löögisageduse reguleerimiseks rohkem kaasregulatsiooni, mida saavad lapsevanemad oma läheduse ja rahustavate tegevustega pakkuda.
Ülitundlike laste vanemad võivad olla tohutu ühiskonna surve all, sest üldlevinud soovitused, nagu iseseisva uinumise õpetamine, ei pruugi toimida, tekitades neis läbikukkumise tunde, et nad on uneprobleemid justkui ise tekitanud.
Peamised mureallikad ja võimalikud lahendused, kuidas oma lapse und toetada, on järgmised:
1. Raskused uinumisel - laps vajab uinumiseks pisut rohkem füüsilist kontakti või intensiivsemat abi - olgu selleks siis imetamine, kiigutamine, kaisutamine jne. See kõik on väga normaalne, arvestades sellega, kui raske neil on end ise reguleerida ja välja lülitada.
Mida teha? Esialgu seada realistlikud ootused iseseisva uinumise osas ja leppida, et võib kuluda vähemalt aasta, et asjad marginaalselt paraneksid. Samas ei tohiks unustada elementaarset unehügieeni, mida beebide puhul soovitatakse - roosa või valge müra, jahe ja pimendatud tuba, rahustavad tegevused nagu vann, massaaž ning vanemate laste puhul juhendatud meditatsioon, unejuttude kuulamine jne.
2. Tihedad öised ärkamised - seda esineb eriti beebieas, kuid võib edasi kanduda ka väikelapse ikka. Ärkamiste põhjuseid ei ole alati kerge leida. Vanemate laste puhul võivad rahutuid öid tekitada ärevus ja unepaanika, kuid beebide puhul on üldjuhul üsna tavaline, et virgutakse ja ärgatakse iga kahe-kolme tunni tagant.
Mida teha? Jällegi, esialgu piinlikult üle vaadata rutiinid ja magamiskeskkond - lahendada sensoorsed probleemid nagu toast valge ja sinise valguse eemaldamine, magamisriietelt siltide äralõikamine, temperatuuri kontrollimine, roosa müra mängimine (roosal müral on valge müraga võrreldes madalam sagedus, mis aeglustab ajulaineid, aidates kiiremini uinuda ja paremini magada). Vanema lapsega saab juba päevasündmusi arutada ja kindlaks teha, et ta saab kõik mõtted ning mured südamelt rääkida. Tasub katsetada ka magamiskottidega - mõni laps magab paremini ilma tekita ja väheses riietuses, aga mõnele meeldib soe sissemähitud tunne. Ka kahe-kolmeaastane laps võib magamiskotiga magada, neid tehakse piisava pikkusega, ja eriti siis, kui ta endale öösel veel tekki peale tõmmata ei oska.
3. Raskus iseseisvalt uinuda - tundlikumad lapsed ei ole tuntud oma loomupärase võime poolest üksi magada ja see ei kehti ainult imikute puhul, vaid ka aastaid hiljem.
Mida teha? Koos magamine on tavaliselt kõige levinum meetod uneaja pikendamiseks ja unekvaliteedi tõstmiseks. Esialgu võib see tähendada külgkorviga võrevoodit, edasi suuremat põrandavoodit või mitme voodi samale tasapinnale kombineerimist üheks suureks perevoodiks.
4. Ei maga võrevoodis hästi - paljud (kuid mitte kõik) tundlikuma temperamendiga lapsed vihkavad teatud hetkel võrevoodit. See võib olla ärevus, mida tekitab lõksus olemise tunne ja väljapääsemise üle kontrolli puudumine.
Mida teha? Meeleheitlikult beebi või väikelapse võrevoodisse tagasipanemine võib tekitada vastupanu magamaminekule ning laps hakkab uinumise vastu võitlema. Jällegi võib koos magamine või suurema perevoodi võimaldamine probleemi lahendada.
5. Ei talu muutusi hästi - sellistele lastele ei meeldi muutused, kuna need tekitavad ohutunde.
Mida teha? See ei tähenda, et muutuste tegemine ei ole võimalik, kuid arvestada tuleks sellega, et nad lihtsalt vajavad harjumiseks rohkem aega. Nad võivad tunda end palju rohkem ohustatuna või hirmununa ning vajavad turvatunde saavutamiseks tasapisi edasiliikumist. Näiteks oma voodisse ja tuppa magamaharjutamine võiks toimuda väikeste etappide kaupa ja igal sammul nende emotsioonidega arvestades.
Tundliku temperamendiga lapse uni võib lapsevanematele palju meelehärmi tekitada, kuid kui püüda mõista, mis last vaevab ja unele seada realistlikud ootused, siis võib olukord iseenesest leebuda.
Ülitundlike laste vanemad võivad olla tohutu ühiskonna surve all, sest üldlevinud soovitused, nagu iseseisva uinumise õpetamine, ei pruugi toimida, tekitades neis läbikukkumise tunde, et nad on uneprobleemid justkui ise tekitanud.
Peamised mureallikad ja võimalikud lahendused, kuidas oma lapse und toetada, on järgmised:
1. Raskused uinumisel - laps vajab uinumiseks pisut rohkem füüsilist kontakti või intensiivsemat abi - olgu selleks siis imetamine, kiigutamine, kaisutamine jne. See kõik on väga normaalne, arvestades sellega, kui raske neil on end ise reguleerida ja välja lülitada.
Mida teha? Esialgu seada realistlikud ootused iseseisva uinumise osas ja leppida, et võib kuluda vähemalt aasta, et asjad marginaalselt paraneksid. Samas ei tohiks unustada elementaarset unehügieeni, mida beebide puhul soovitatakse - roosa või valge müra, jahe ja pimendatud tuba, rahustavad tegevused nagu vann, massaaž ning vanemate laste puhul juhendatud meditatsioon, unejuttude kuulamine jne.
2. Tihedad öised ärkamised - seda esineb eriti beebieas, kuid võib edasi kanduda ka väikelapse ikka. Ärkamiste põhjuseid ei ole alati kerge leida. Vanemate laste puhul võivad rahutuid öid tekitada ärevus ja unepaanika, kuid beebide puhul on üldjuhul üsna tavaline, et virgutakse ja ärgatakse iga kahe-kolme tunni tagant.
Mida teha? Jällegi, esialgu piinlikult üle vaadata rutiinid ja magamiskeskkond - lahendada sensoorsed probleemid nagu toast valge ja sinise valguse eemaldamine, magamisriietelt siltide äralõikamine, temperatuuri kontrollimine, roosa müra mängimine (roosal müral on valge müraga võrreldes madalam sagedus, mis aeglustab ajulaineid, aidates kiiremini uinuda ja paremini magada). Vanema lapsega saab juba päevasündmusi arutada ja kindlaks teha, et ta saab kõik mõtted ning mured südamelt rääkida. Tasub katsetada ka magamiskottidega - mõni laps magab paremini ilma tekita ja väheses riietuses, aga mõnele meeldib soe sissemähitud tunne. Ka kahe-kolmeaastane laps võib magamiskotiga magada, neid tehakse piisava pikkusega, ja eriti siis, kui ta endale öösel veel tekki peale tõmmata ei oska.
3. Raskus iseseisvalt uinuda - tundlikumad lapsed ei ole tuntud oma loomupärase võime poolest üksi magada ja see ei kehti ainult imikute puhul, vaid ka aastaid hiljem.
Mida teha? Koos magamine on tavaliselt kõige levinum meetod uneaja pikendamiseks ja unekvaliteedi tõstmiseks. Esialgu võib see tähendada külgkorviga võrevoodit, edasi suuremat põrandavoodit või mitme voodi samale tasapinnale kombineerimist üheks suureks perevoodiks.
4. Ei maga võrevoodis hästi - paljud (kuid mitte kõik) tundlikuma temperamendiga lapsed vihkavad teatud hetkel võrevoodit. See võib olla ärevus, mida tekitab lõksus olemise tunne ja väljapääsemise üle kontrolli puudumine.
Mida teha? Meeleheitlikult beebi või väikelapse võrevoodisse tagasipanemine võib tekitada vastupanu magamaminekule ning laps hakkab uinumise vastu võitlema. Jällegi võib koos magamine või suurema perevoodi võimaldamine probleemi lahendada.
5. Ei talu muutusi hästi - sellistele lastele ei meeldi muutused, kuna need tekitavad ohutunde.
Mida teha? See ei tähenda, et muutuste tegemine ei ole võimalik, kuid arvestada tuleks sellega, et nad lihtsalt vajavad harjumiseks rohkem aega. Nad võivad tunda end palju rohkem ohustatuna või hirmununa ning vajavad turvatunde saavutamiseks tasapisi edasiliikumist. Näiteks oma voodisse ja tuppa magamaharjutamine võiks toimuda väikeste etappide kaupa ja igal sammul nende emotsioonidega arvestades.
Tundliku temperamendiga lapse uni võib lapsevanematele palju meelehärmi tekitada, kuid kui püüda mõista, mis last vaevab ja unele seada realistlikud ootused, siis võib olukord iseenesest leebuda.
Uneliiva Livia pakub soodushinda oma unejuhendile (sobib lapsele vanuses 0-24 kuud), mis pakub lahendusi enamikele levinud uneprobleemidele. Koodiga saab juhendi 25% soodsamalt (tavahind 45€). Vaata SIIT lähemalt.
Vastused puuduvad